Käsmu küla Merekooli tn 1, Merekooli III ja Merekooli tn 4 maaüksuse

detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu

 

PROTOKOLL nr 2

02.02.2012.a.

 

Toimumise koht Vihula vallavalitsus

Koosoleku algus 17.00, lõpp 18.00

Osavõtuleht lisatud

Vallavalitsuse poolt osalesid

Raivo Uukkivi – vallavanem

Erik Keskküla – ehitusnõunik

Marika Sundla – juhiabi

Külli Õisma - planeerija

Koosoleku juhataja Raivo Uukkivi, protokollija Marika Sundla

 

Koosoleku käik ja otsused

1. Ülevaade planeerimise põhimõtetest ja senisest planeeringu menetlusest. (R.Uukkivi, E.Keskküla)

 

DP algatamise eesmärk: Käsmu küla väikesadama ja avaliku ruumi arendamine ning selleks vajaliku maa munitsipaliseerimine; ehitusõiguse, tehnovõrkude, kitsenduste, liikluskorralduse ja looduskaitseliste abinõude määramine, maa sihtotstarbe muutmine.

 

Detailplaneering on algatatud 23.11.2010 Vallavalitsuse korraldusega nr 497

Planeeringu koostaja on OÜ Projekteerimiskeskus.

Esmast eskiisi tutvustati avalikul arutelul 10.11.2011

Osales 15 (registreerimise lehel) isikut

Vaideid on esitatud 7

Kuigi detailplaneeringu algatamise korralduses on detailplaneeringu eesmärk kirjeldatud, siis on senise menetluse käigus ikka ja jälle tõstetud küsimus, et miks vallavalitsus sellise teemaga üldse tegeleb. Täiendavalt dp algatamise korralduses kirjeldatud eesmärgile on otstarbekas lisada, et Käsmu puhul on tegemist ridakülaga, millel puudub selge keskus. Samas on küla atraktiivne turismi sihtpunkt ning ka paik mitmete populaarsete ürituste korraldamisel. Üks turismimagneteid, Käsmu meremuuseum, asub just konkreetses planeeritavas piirkonnas. Muuseumis ja muuseumi ümber toimuvad traditsiooniliseks kujunenud üritused, samuti on just sellele alale võimalik kujundada ka Käsmule ligipääs merelt ja seeläbi küla veelgi atraktiivsemaks muuta.

Kohalik omavalitsus tegeleb konkreetse planeeringuga põhjusel, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §6 (1) kohaselt on territoriaalne planeerimine omavalitsuse kohustus ning lisaks sätestab ka valla üldplaneering, et erinevad arendustegevused Käsmu külas saavad toimuda vaid ja ainult läbi detailplaneeringu menetluse.

Kuivõrd iga planeering on ühiskondlik strateegiline kokkulepe, mis lisaks kogukonna soovidele peab arvestama ka kehtivaid õigusakte, siis antud planeeringu kontekstis tuleb saavutada kokkulepe omavalitsuse, puudutatud isikute (kinnistuomanikud, kelle omand asub otseselt planeeritaval alal, piirinaabrid ja ümbruses asuvate kinnistute omanikud) ja erinevate asjaomaste institutsioonide (oluliseim Keskkonnaamet) vahel ning kokkuleppele jõudmisel tuleb juhinduda Planeerimisseadusest, Looduskaitseseadusest, Sadamaseadusest, Lahemaa Rahvuspargi kaitseeeskirjast ning Vihula valla üldplaneeringust.

 

2. Korrigeeritud eskiisi arutelu

Planeerimissaedus annab detailplaneeringu menetlemiseks raamid. Olulisel kohal menetluses on suhtlus erinevatel tasemetel, sh kogukonnaga, kelle huvid planeeringu rakendumisel peaksid olema igati kaitstud. Demokraatliku planeerimisprotsessi lahutamatuteks osadeks on avalikud arutelud, mille eesmärgiks on leida ja tagada kõikide planeeringus osalevate isikute

kõige suurem ühishuvi. Et planeeringu protsessile anda algusest alates õige suund, siis on keerukamate (tundlikumate) planeeringute puhul mõistlik korraldada esmased avalikud arutelud planeeringu eskiisietapis. Nii on ka konkreetse planeeringu puhul käitutud. Esmase eskiisi avalikul arutusel esitatud ettepanekuid arvestavalt on eskiisi korrigeeritud ja 02.02.2012 arutelul toimus uue eskiisivariandiga tutvumine, avalduste tegemine, arutelu ja edasistes tegevustes kokku leppimine.

 

 

Arutelu aluseks oli allolev korrigeeritud eskiis

 

 

 

 

Arutelu käik:

 

R.Uukkivi – vastavalt eelmisel arutelul ja pärast seda (kirjalikult vaide vormis) tehtud ettepanekutele on uuel eskiisil vähendatud kruntidel 3 ja 5 ehitusõigust ja krundil 6 ei nähta tulevikus üldse hoonestamise võimalust. Samuti on tõstetud esialgu krundile 5 plaanitud parklast osa krundile 3, suurendades muuseumi ette plaanitavat parklat. Krundile 6 on ettenähtud multifunktsionaalne ala, millele rajatakse avalik mänguväljak, aga mida saab suurürituse korral kasutada vastavalt vajadusele kas parkimiskohana või ajutiste müügikohtade paigaldamisena vms. Krundile 6 on ettenähtud ka tee, mis aitab kogu alal korraldada võimalikult sujuva liikluse ka bussidele. Küsimus piirinaabritele ja külavanemale (kogukonna esindajale) – kas parandatud eskiisi üldine lahendus vastab suures piiris (detailidest räägime koheselt edasi) teie visioonile?

Vastus nii külavanema kui piirinaabrite poolt oli jaatav.

 

Järgnesid küsimused ja vastused ning ettepanekud.

 

A.Vaik – Miks on planeeringu nimi Majakamäe sadama detailplaneering? Sadamat ju ei puuduta?

 

R.Uukkivi – tegelik nimi on planeeringut algatavas korralduses siiski „Käsmu küla Merekooli tn 1, Merekooli III ja Merekooli tn 4 maaüksuse detailplaneering“.

 

E.Keskküla - kui ajaloos tagasi tulla selle nime saamise juurde, siis ettepaneku eskiisil kasutatava nime kasutusele võtuks tegi planeeringu algatamise ajal ametis olnud külavanem, kes oli siis ka Vallavalitsuse liige ja kelle nimi on Aarne Vaik.

 

Vallavalitsuse esindajad lubasid, et segaduse tekitamise vältimiseks ei kasutata edaspidi ühtegi teist nime peale ametliku.

E.Keskküla - Küsimuse teisele poolele – sadamat ju ei puudutata - on vastus selge, sadamal on ka maapeal olev osa, mida planeering püüab lahendada. Juurdepääsud, parkimine jms.

 

H.Hääl (piirinaabrite nimel) – tegime ka ettepaneku muuta kruntide 4 ja 5 piire nii, et krunt 4 oleks suurem ja 5 muutuks väiksemaks.

 

Vallavalitsuse esindajad ( Uukkivi, Keskküla ja ... planeerija) – krunt 4 puhul on tegemist jätkuvalt riigiomandis oleva maaga, krunt 5 puhul on tegemist kinnistuga. Seega ei saa ilma vaheetappe kasutamata sellist käiku teha. Esmalt on vaja taotleda maavanemalt munitsipaalomandisse krunt 4 asuv maaüksus ja seejärel küsida riigilt (sisemin ja kultuurimin) teisi planeeringualal asuvaid maid. Planeeringu üheks eesmärgiks ongi saada kogu ala munitsipaalomandisse. Antud ettepanekut saab planeeringu kontekstis reguleerida nii, et krunt 5 jagatakse kaheks osaks ja näidatakse üks osa näiteks transpordimaana. Selline lähenemine annaks hiljem ka aluse maa jagamiseks, sihtotstarbe muutmiseks jms. Selline lähenemine ettepaneku tegijat rahuldas.

 

T.Lepik – miks muuseumi ette nii palju parkimiskohti ette nähakse. Vean muuseumisse pidevalt lapsi, kuidas nad ohutult muuseumisse saavad kui seal nii palju lapsi?

 

Vallavalitsuse esindajad – esiteks ei saa eskiisile joonistatut võtta üks-üheselt vaid arvestada pigem tingmärgina. Nt krunt 6 näidatud tenniseplatsi pilt ei tähenda, et see plats just sellesse konkreetsesse kohta ja samas asendis olema saab, sama ka krunt 3-le joonistatud parklatega. Needki on kui tingmärgid, mis annavad mõista, et sellesse kohta planeeritakse parkimise

võimalusi. Teiseks ei ole kunagi võimalik teha järeldusi, et kui täna sinna rajatakse nt 50 parkimiskohta, siis homsest alates on need pidevalt hõivatud. Ei ole, ilmselt on aastas ehk vaid paar sellist korda üldse kui need kohad kõik täis saavad olema. Seega pole ilmselt ka muuseumit külastatavatel lasetel parklate rajamise tagajärjel mingeid probleeme tekkimas. Pigem on korraldatud parkimine liiklusohutuse mõttes kindlasti ohtlikkust vähendav.

 

Parklakohtade teemal arutlemise käigus jõuti järeldusele, et siiski aitab muuseumi juurde vaid poolest näidatud parkimiskohtade arvust.

 

F.Tomson – krundil 9 on planeeritud pumpla, kui suure hoonega tegemist on?

 

Vallavalitsuse esindajad – tänapäevased ülepumplad on maasisesed, maapeal vaid luuk ja tuulutustoru. Samas konkreetse pumpla täpne väljanägemine selgub projekteerimise käigus.

 

Küsimus arutelul osalenud Tartu Ülikooli esindajale E.Aavikule, et kuidas tema näeb TÜ huvide kaitstust esitatud eskiisi kontekstis.

E.Aavik – Tartu Ülikool on Siseministeeriumi hoone rentnik. Ülikool teeb mereuuringuid, 90% on lepingud Eesti Vabariigiga. Tartu Ülikool on kasutanud seda nn piirikohtumiste maja. Asukoha tõttu on ta väga sobiv. Kui uuringute baas Käsmust ära viia, tekitab see väga suuri kulutusi. Ülikoolil on soov võimalikult varakult edasistest plaanidest teada saada, et teaks võimalike kulutustega arvestada. Juriidiliselt pole ülikoolil täna sõnaõigust.

 

R.Uukkivi - ka valla soov on, et ülikool saaks seal edasi tegutseda.

 

3. Otsustused

 

Avalikul arutelul tehtud otsused:

 

• Ei kasutata enam ühtegi teist nimetust peale ametliku planeeringu algatamise korralduses oleva nimetuse: „Käsmu küla Merekooli tn 1, Merekooli III ja Merekooli tn 4 maaüksuse detailplaneering“.
• Krunt 4 suurust ja kuju planeeringul ei muudete (ei saagi);
• Krunt 5 näidatakse planeeringul kahes osas, millest üks osa jääb ümber nn olemasoleva sauna ja teine osa näidatakse transpordimaana, mis võimaldab korraldada logistika sadamas;
• Muuseumi ette kahe arutelu vahel lisatud parklat vaja ei ole, jääb haljasalana
• Ülejäänud eskiis on kõikidele osavõtjatele vastuvõetav ning sobib planeeringuga edasi minemiseks;
• Protokoll saata e-kirjana piirinaabritele ja külavanemale/kogukonna esindajale ning avalikustada valla veebilehel;
• Avaliku arutluse otsuseid arvestada peale esimest arutelu laekunud vaietele vastamiseks, sj vastustes viidata ka 02.02 toimunud avalikule arutelule.

 

 

 

 

 

 

Raivo Uukkivi                                                Marika Sundla

Koosoleku juhataja                                    Protokollija

 

 

 

 

 

 

 

 

Lisa Osavõtjate leht.