KÄSMU KÜLA ÜLDKOOSOLEK
PROTOKOLL
Käsmu Rahvamaja 6.08.2016
Algus kell 11.00
Lõpp kell 14.00
Osales 86 külaelanikku (osavõtjate nimekiri lisatud 4 lehel)
Koosolekut juhatas külavanem Robert Aasa, protokollis Kristjan Altroff
Otsustati kinnitada järgmine päevakord:
1. Külavanema pöördumine
2. Käsmu kalmistu eeskirja tutvustamine
3. Ülevaade küla veetrasside ehitustöödest
4. Ülevaade Käsmu-Võsu kergliiklustee ehitustöödest
5. Ülevaade haldusreformi perspektiividest
6. Ülevaade Majaka Sadama võimalustest
7. Muud küsimused
Päevakorrapunkt nr 1
R. Aasa tervitab külaelanikke ning teatab, et tänane koosolek on üksnes informatiivset laadi; otsuseid vastu ei võta. Kutsub kokku uue koosoleku septembris, et valida külavanem järgmiseks perioodiks. Teatab oma kandideerimise otsusest ning lubab vastata talle osaks langenud avalikele süüdistustele. Avaldab kahetsust, et küla on viimasel ajal olnud paljuski lõhestunud ning tutvustab äsja valitud uut külaseltsi esimeest K. Altroffi, kes esindab Käsmu ühtsust.
Päevakorrapunkt nr 2
U. Karileet: oleme siin, et otsida ühisosa ehk seda, mis meid ühendab. Käsmu edulugu on paljuski seostunud küla ühtsusega. Üks, mis meid kõiki kindlasti ühendab, on Käsmu kalmistu. Tutvustab kalmistu eeskirja ning hauaplatsi kasutamise lepingut.
E. Ojalill edastab külaelanike avalduse, mille kohaselt võiks Käsmu kalmistule matta Käsmu koguduse liikmete kõrval ainult Käsmu ja Eru küla elanikke, mitte aga Käsmuga mitteseotud inimesi.
U. Karileet: võtame info teadmiseks, asja otsustab Käsmu koguduse juhatus.
I. Sooman: Rootsis on nii, et kui inimene ei ole koguduse liige, võib tema matustel rääkida mistahes isik peale kirikuõpetaja. Kas siin peab kirikuõpetaja rääkima või võib keegi teine ka rääkida?
U. Karileet: võib ka keegi teine.
E. Tiidemann: kas võiksime hauaplatside kasutamise lepingus täpsustada, et kasutusel olevate perekondade hauaplatsid vormistatakse tasuta? Ettepanek asendada sõna „annetus“ sõnaga „tasu“.
U. Karileet: esimene küsimus tuleb juba eeskirjast välja. Ettepaneku võtame teadmiseks.
U. Karileet annab ülevaate kalmistu kirdenurgast, mis on 43 aastat olnud puutumata.
Päevakorrapunktid nr 3 ja 4
U. Osila annab ülevaate Käsmu-Võsu kergliiklustee olukorrast. Tee peaks saama asfaltkatte kohe pärast Viru Folki; ei soovi Folgi ajal liiklust segada. Valgustust veel ei tule: teise etapi tööde hulk selgub augustis ning sõltub rahastuses. Kuni Võsu sadamani peaks tee valmis saama aasta lõpuks.
U. Osila annab ülevaate Käsmu veetrassi ehitamisest. Veeprobleemid on eriti suured küla alguses, ent probleemid on raskesti lahendatavad, sest Vihula vallal Käsmus oma maad peaaegu ei ole. Puurkaev on valmis; probleeme rauasisaldusega ei ole. On küll teisi ühendeid, milleks veetöötlusjaama on vaja. Tuleb kaks harutrassi – Põllu ja Laane tänavasse. Peame tegema ka üle tee trassi Ranna tänavale alla mere äärde. Kive on pinnases palju; suundpuurida palju ei saa. Sügiseks või aasta lõpuks on veetöötlusjaama vesi kõikides kodudes. Vallal endal Käsmus maad ei ole ning kui üks või teine eraomanik ei luba servituute seada või tuleb valda täiendav kiri, et koristage eramaa pealt ära valgustuspost, on raske leida lahendusi. Kui me tänavaid vaid valla maalt valgustaksime, jääks meil Käsmu ehk ainult 4 valgustit. See on kurb. Selliseid asju peame lahendama.
L. Pikkamäe: kas tee äärde veetrassi paigaldada on mõeldamatu?
U. Osila: Maanteeamet on väga bürokraatlik. Kui soovime tema kaitsevööndisse ehitada, võtab see mitu-mitu aastat. Oleme pidanud leidma alternatiivseid lahendusi.
E. Ojalill: bussijaam on üles keeratud, miks ei ole sirgeks tehtud? Laane tee alguses on auk augus kinni, visake midagi peale.
U. Osila: võtame kriitika omaks. Selgitame, et tee ehitamiseks on olnud ülimalt halb aasta. Ehitus on viibinud ilma tõttu. Ei ole saanud kruusa vedada, sest karjäärist tuleb ainult pori. Püüame Laane ja Põllu tänava teha tolmuvaba kattega, samuti bussijaama ümbruse.
I. Sooman palub ehitusmasinatel hommikuti mitte nii kiiresti sõita, sest hekki lõigates lendavad kivid näkku. U. Osila võtab etteheite teadmiseks.
R. Vasser: millal saab ehitatud Neeme tee algus?
U. Osila: teen ettepaneku, et kannatage see üks aasta ära, et teie hoovides ei ole korralikku muru; kaevame läbi teie hoovide uue trassi. Tulge vastu, teeme koos ära! Meiepoolne tahe on olemas.
R. Vasser: see asi kestab juba 1990ndate alguses. Meil on kõigil veeautomaadid, mis vett tõmbavad. Tekib vaakum ja solk trassi. See on ohtlik, vajab lahendamist.
U. Osila: jah, tõmmatakse vana kummitoru ka kokku ja vett ei ole. See on kõik paha, aga ei tahaks vanades asjades sobrata. Lepime kokku, et lubage meid lihtsalt oma hoovidesse, eelnevalt muidugi kooskõlastame. Uks võimalus on hakata tulema külavanema maja tagant, teine variant teie aedadest.
H. Laulik: mis tendentsid on vee hinna muutumisel? Kas on oodata suuremat tõusu tulevikus?
U. Osila: järgmisel aastal mitte, on ju ometigi valimiste aasta. Aga ülejärgmisel aastal tuleb finantsanalüüs. Usun, et vee-ettevõte on jätkusuutlik ja hinnaga ei pea väga ülespoole minema.
E Küttim: kas Käsmu tuleb ka kanalisatsioon?
U. Osila: antud teemal on erinevaid arvamusi. Ärme läheme isiklikuks, kuid kui volikogu liige ütleb, et Käsmu ei ole kanalisatsiooni vaja, on raske jätkata. Arengukavas on kanalisatsioon sees. Käsmu jaoks eraldi puhastit ei oleks vaja, reovesi pumbataks Võsule.
E. Ojalill: üks inimene ei saa ju küla eest otsustada!?!
R. Aasa lõpetab küsimuse käsitlemise ajalistel kaalutlustel ning märgib juurde, et ükski eelnev vallavalitsus ei ole küla heaks niipalju teinud. Enne praegust vallavalitsust olid ainult täitmata lubadused. Nii head koostööd ei ole külal vallaga kunagi varem olnud.
Päevakorrapunkt 5
A. Naan: teie ees on A4 paberid ja netivariant. Volikogu soovib teada, mida rahvas tahab. Tegemist on mitteametliku küsitlusega.
Kuidas ma saaksin teid aidata? Mis on plussid, mis miinused?
Ütlen siin puhtalt oma isikliku seisukoha. Tegelen vallas rahadega ning julgen väita, et ükski variant ühinemiseks ei ole meile majanduslikult kasulik. Oleme tänu elanikele õnnistatud seisus, kus meie tulumaks inimese kohta on oluliselt kõrgem kui naabervaldades. Kõige lähemal on Kuusalu, idas ja lõunas räägivad numbrid naabrite kahjuks. Ca 20-25% osutame teenuseid inimese kohta rohkem.
Edasine on lihtne matemaatika. See kõik läheb ühte kassasse, mida jagab 15-liikmeline volikogu: 9 Kadrinast, 3 Haljalast ja 3 Vihulast. Siit on ka näha, kuhu otsused võiksid kalduda. Kindlasti muutub volikogu otsustamine territoriaalseks ning meile kasulikeks lahendusteks ei leita raha.
Lasteaiaõpetajate palgad, sotsiaaltoetused jms on meil kõrgemad, kaotaksime majanduslikult ka siit. Seega on vabatahtliku ühinemisega raske nõustuda. Sunniviisilise ühinemise puhul kaotab Vihula valla osa 190 000 eurot ehk 3 aasta peale 60 000. Kuivõrd eelarve reserv hetkel üle 100 000, siis on tegemist kaduvväikese summaga, mille nimel end maha müüa ei tasu.
Otsustage nende argumentide põhjal. Ma ei oska ise nimetada ühtegi asja, mis muutub ühinemisega paremaks.
Küsitakse, mida vallavanem arvab ühinemisest Kuusalu vallaga.
A. Naan: ühe küsimuse osas keeldus Kuusalu meiega läbirääkimistest. Laua taha me kindlasti läheme. Meie vastu olevat vaid kaks meest.
H. Laulik: millega meid keeldumise puhul ähvardatakse?
A. Naan: seaduse kohaselt peavad ühinemisslepingud olema sõlmitud 1. jaanuariks. 15. veebruaril ütleb Vabariigi Valitsus meile, kellega ühineda ning volikogu peab vastama 15. maiks (kas jah või ei). Kui me ei ole nõus, on meil kaalukad argumendid - esiteks pole me saanud 7 aastat tasandusfondist raha; teiseks on meil kasvav rahvaarv ja kolmandaks on meil rahva tugi ja volikogu ei lähe rahva toe vastu. Arvan, et kui need jm argumendid välja tuua, on võimalus, et riik jätab asja rahule.
Hetkel käivad presidendikandidaatidega kohtumised, seal liigub palju rahvast. Olen rääkinud ka meie muredest ja saanud sealt natuke tuge. Eks valitsus vaatab seda kui protsessi. Teatud etappide järel võib valitsus seisukohta muuta. Arvan, et valitsus ei olegi mõelnud sundliitumise peale; lihtsalt loodetakse volikogusid veenda, et see tehtaks ära.
Ühesõnaga – meil on võimalus minna lõpuni. Arvan, et tasuks minna võitlusse.
R. Raud: millal oleks strateegiliselt seda kõige kavalam teha? Teeme siis 15.02 ja 15.05 vahel?
A. Naan: just, siis oleks kõige parem.
Külaelanikud väidavad, et neile ei ole tutvustatud, mis head ja halba on teiste valdadega liitumise puhul, näiteks Kadrina või Haljalaga.
A. Naan: ka mina olen halvas seisus. Üleeile majanduskomisjonis tahtsin tuua konkreetseid numbreid, aga ma ei saanud andmeid teistest valdadest kätte, imelike vabandustega. Meie oleme oma andmed esitanud, aga neil on ilmselt põhjust häbeneda.
H. Laulik: kas saaks kahe sõnaga täpsustada, mis see tasandusfond on?
A. Naan: valla tulubaas koosneb tulumaksust, millest 11,6% laekub valla arvele. Eestis on vaid 15 valda, kes toetusfondist raha ei saa. Vald paneb eelarve kokku ja kulud kirja. Kui tulud kulusid ei kata, liidab rahandusministeerium sinna oma suva järgi mingi summa, ehk siis riik annab tulude osasse nii palju kui puudu jääb. Meie puhul supp läheb lahjemaks, see on dilemma.
M. Helbling: mida tähendaks üle maakonna piiri ühinemine?
A. Naan: kas Kuusalu vald saab Lääne-Virumaaks või meie Harju maakonnaks, muud varianti ei ole. Maakonnad on järgmine teema. Räägitakse, et neid jääb poole vähemaks, või et ka ainult neli jääb järgi.
R. Aasa: esialgne pilk paberkandjal esitatud taotlustele (taotluste esitajate nimesid vaatamata) ütleb, et Käsmu rahvas ühinemist ei toeta. Kutsun kõiki inimesi üles end sisse kirjutama.
Päevakorrapunkt 6
Ülevaate Majaka Sadama arengutest annab H. Hääl.
Lisatud H. Hääle slaidiesitlus „Käsmu Majaka Sadam: milline ja miks“:
E. Ojalill: olen ise sadama poolt, aga on laekunud paar küsimust külaelanikelt. Kes hakkab sadamat haldama? Kas vallal jätkub raha sadama korrashoiuks? Kas meil kordub Vergi ja Eisma saatus, kus sadamad on läinud erakätesse ja külaelanikud sisse ei pääse?
H. Hääl: Vergi ja Eisma on alati olnud alati erakätes. Olen mõlemat sadamat ka ise hiljaaegu külastanud. Kinnitan, et mõlemasse pääseb ka praegu ligi nii maalt kui merelt.
Sadamat hakkaks haldama MTÜ Käsmu Majaka Sadam. Hetkel ei ole veel võimalik seda kinnitada, sest kõigepealt on detailplaneering ning alles seejärel vald valib sadama väljaehitaja ja edasise haldaja. Praegu puuduvad lepped.
R. Raud: idee ehitada kaasaegne sadam üksnes laekunud annetustest on muinasjutuline. Mis on esialgne hinnaklass? Teil on ju plaan, kuidas raha tagasi teenitakse? Vergis ju tuuakse inimesi bussidega pummeldama, see ei ole küll hea perspektiiv.
H. Hääl: täpset hinda ei tea; suurusjärgu saan öelda: jääme kuuekohalise numbri piiridesse.
Tuginen siin isiklikule Vergi kogemusele, mille osaluse müüsin 2000. aastal. Sadam ei saa olla kasumlik üritus. Kindlasti ei saa me kasutada laenuraha - saame teha ainult annetustest või toetusprogrammidest. Muinasjutulisuse osas – sellised annetajad, kes on valmis sadama rajama, on õnneks olemas.
M. Laulik: kes saab olema omanik, kas MTÜ?
H. Hääl: seda peab otsustama vald; kokkuleppeid ei ole. Kõigepealt tuleb detailplaneering, siis tekib vallal kaup, mida investorile pakkuda. Seda otsustab vallavolikogu.
A. Vaik: olen kurb, et see kõik on võtnud kaua aega ja ühist nägemust ei ole olnud. Meil kõigil - kalurid, turistid, Majaka Sadam, Tartu Ülikool, Meremuuseum – peab olema ühine nägemus.
Käsmu on Euroopa kaardil ja maailma kaardil. Käsmu on Eesti visiitkaart. Siin käib 80 000 inimest aastas, teine nii suure külastatavusega paik on Panga pank. Kas see sadam tõstab Käsmu väärtust? Pigem see hävitab Käsmu. Meil on ju teine variant ka laual, 41 paadiga. See on kuritegelik.
H. Laulik: esindan ainult iseennast ja ühe Käsmu elaniku seisukohta. Olen elanud teise muuli ääres ja soovin arutleda tehniliselt. Närvilise õhkkonna tõttu olen hakanud vaatama ka akadeemikute poole. Peaksime tegema ka vahet suure sadama ja väikese sadama pooldajate vahel.
Tehniliselt lainemurdjate osas – vaadake pilti, põhja poole tekib väike lahesopp. Muul, mis kaitseb, on tegelikult lainelõks, mis suunab laineid põhjast ja kirdest. Ta ei löö neid lahe peale laiali, vaid suunab lahesoppi. See jõud lüüakse ranniku pihta, tekib setete liikumine, ranniku liikumine, mis sellest saab? Rand kuni järgmise muulini hakkab kinni kasvama. Kui palju ja kui kiiresti, ei oska õela, aga vaadake praegusest ujumismuulist paremale poole. Sinna on tekkinud roostik, kärbsed-värgid, võitlen nagu jaksan.
Kas me tahame et kõik inimesed tooksid oma paadid siia? Kas laht võtab vastu sellise koormuse? Kas meil on seda vaja? Konkreetne küsimus – mis põhjusel lahkusid osad MTÜ liikmed?
H. Hääl: MTÜ on vabatahtlik ühendus, sealt võib vabalt sisse ja välja astuda. Väljaastujad peaksid ise kommenteerima; mina ei ole nendega sellest vestelnud.
Haivo, Sa tegeled pooltõdede levitamisega - see ei ole ilus! Planeerimise ja projekteerimisega tegelevad arhitektid-insenerid. Kui nad ei ole endas kindlad, siis nad konsulteerivad teadlastega. Ma ei lasku tehnilisse dispuuti. Kõik need asjad on modelleerimises läbi mängitud; hinnangud on olemas. Need asjad tulevad järgmisele avalikule arutelule, siis tulevad ka spetsialistid. Ma ei väidagi, et olen laineliikumises maailmateadlane.
S. Hüüs: kas on äriplaan, kuidas sadam ennast käigus hoiab pikas perspektiivis?
H. Hääl: Peaks tulema välja, aga kapitalikulu olla ei tohi.
A. Vool: kuidas sadam ehitatakse? Millist tehnikat see vajab, kas see tuuakse kohale mööda merd? Need on suured masinad, ei ole ju kopaga asi?
H. Hääl: Ei, suhteliselt ongi kopaga asi. Arvan - aga see on arvamus - et on vaja kahte ekskavaatorit, mis teevad korraga tööd. Need tuuakse treileriga kohale ja viiakse hiljem ära.
V. Sirkel: julgen öelda, et tegemist on ilusa ilma sadamaga. Presentatsiooni ajal mainitud skuutri sildi vahetasin mina, leidsin selle kuskilt üles. Kalad kuulevad; heli levib vees; müra hirmutab kalad kaugele.
Kalurikuure sadamas me kasutada ei saa. Meil on neid vaja ainult koleda ilma puhul. Tormidega muutub aga paadikuur kasutuks - 1.30 m Kroonlinna nullist tormi ajal. Aga meetriga juba ujutatakse üle. Varasemalt tehtud ka Käsmu lainetuse modulatsioon.
H. Hääl: see olekski detailplaneeringu peamine eesmärk – et tekiks mingi kord ja kehtiks seadused. Suvaline inimene kleebib üles silte. Nii ei peaks asjad käima.
Muud küsimused
- K. Altroff annab MTÜ Käsmu Külaseltsi nimel ülevaate seltsi jooksvatest küsimustest; külaelanikel on võimalus esitada küsimusi ja ettepanekuid.
Ülevaade Käsmu Rahvamaja rahastamise võimalustest, plaanist rajada Käsmu tasulised välikäimlad (palve külaelanikel esitada omapoolsed seisukohad) ning eelseisva Viru Folgi üldisest korraldusest.
- S. Hüüs annab ülevaate mõttest luua Käsmu noorte MTÜ.
- H. Laulik tutvustab Käsmu vabatahtlikku merepäästet ning annab ülevaate MTÜ tegevusest.
- E. Kristenbrun tutvustab MTÜ Käsmu Hobukoda ning oma plaani tuua Käsmu hobused. Käsmus on alati hobused olnud, plaan on edendada hobuste ja inimeste vahelist suhtlemist. On olemas hobused, on olemas inimesed, kes soovivad nendega tegeleda, puudu on vaid põllumaa (kuhu saaks soovitavalt püstitada ka talli). Otsib kontakte maaomanikega, kes oleksid sellisest võimalusest huvitatud.
- Käsmu memmed kutsuvad 26ndal kl 17 kohvile, et mõtestada talvetegevust.
R. Aasa lõpetab kohtumise ning tuletab meelde, et järgmine koosolek toimub septembri esimeses pooles.
Robert Aasa Kristjan Altroff