Vastu võetud Käsmu külaseltsi üldkoosolekul 31.05.2015
Käsmu küla paikneb Lääne – Virumaal Vihula vallas Käsmu poolsaarel. Ühest küljest on küla piiratud metsaga, teisest Käsmu lahega. Külasse sisenev tee on ka ühtlasi väljapääsu teeks. Küla on küllaltki monoliitne ning eraldiseisev. Seega on arengukava on koostatud silmas pidades ainult ühte eesmärki - rannaküla Käsmut.
Peamisteks eesmärkideks on küla omanäolisuse säilitamine, oluliste objektide heakord ja säilimine, kogukonna elujõulisuse säilitamine, traditsioonide hoidmine ja edasi arendamine, turvalise ja kvaliteetse elukeskkonna tagamine.
Oluliseks peetakse info jagamist, küla sümboolika olemasolu, oluliste tõmbekeskustega bussiliikluse säilimist, ostu- ja toitlustuskorralduse võimalusi, majutusasutuste võrgustiku ja rannakalapüügi säilimist. Kõige selle juures peetakse tähtsaks koostööd Vihula vallavalitsuse, kohalike ettevõtjate, traditsiooniliste suveürituste korraldajate ja kohaliku elanikkonnaga.
Ajalooline taust. Käsmu nime (ka Kesamo või Kasperwiek) mainitakse ürikutes esmakordselt 1453.a. Käsmu oli algselt suvine kalastamiskoht. Püsiasustus tekkis 16. sajandil, mil külas elas üheksa peret. Kehvad põllud ja vähene kalavaru soodustasid sõbrakaubanduse arengut Soomega. Esimesed suuremad laevad osteti salasoola vedamisest saadud rahaga. Hilisemat piiritusevedu peeti Käsmu uhketele meestele mittesobivaks. Aktiivne merendustegevus jääb 19.sajandisse ja 20.sajandi esimesse poolde, siis ehitati laevu, sõideti merd, ehitati kirik (1863), merekool (1884), majakas (1891) ja rahvamaja (1918). Enamus ehitisi valmis Käsmu meremeeste oma raha eest.
Enne esimest ilmasõda registreeriti Käsmus 54 alust. Kahemastilised sõitsid Inglismaani, kolmemastilised üle Atlandi. Esimene Käsmu purjekas sõitis Ameerikasse 1891.a. Vabariigi lõpuaastatel oli Käsmu meestel juba 15 aurikut. Käsmu merenduse ajaloo jooksul oli siin kokku 64 kaptenit ning küla ongi kuulsust kogunud kaptenite külana. Tegelikult oli Käsmu pigem naisteküla, sest igal aastal oli merel ära umbes 150 meest. Laevadele pandi ikka oma naiste ja tütarde nimed (Elna, Liisa, Maia, Linda, Salme). Ideaaliks oli kapteni elukutse, mis määras elustiili ja seadis kõigile omad nõudmised. Käsmu omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Vaatamata uhkele elustiilile ei pidanud kapteniprouad siiski paljuks lehma pidada ja kartulimaad harida. Uhkust ja kuulsust jätkus nõukogude võimuni.
Käsmu kui suvituskoha avastas kindral Dellingshausen 1840. Sellest alates on siin puhanud terve plejaad kunstnikke, kirjanikke, ülikoolide õppejõude. Siin on suvitanud ka Edmund Russow, Anastassia Tsvetajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Dagmar Normet, Lev Rubinstein, Nikolai Rakov, Ülo Vinter, Arvo Pärt, Gustav Ernesaks, Boriss Tamm ja Arnold Koop.
1939. aastal oli Käsmus 500 elanikku. Praeguseks on püsielanikke järgi jäänud saja ringis, neist enamus pensionärid. Suviti suureneb küla elanikkond kümnekordseks.
Küla paiknemine. Käsmu asub Eesti Vabariigi põhjarannikul Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Küla paikneb piki kivist merekallast Käsmu poolsaare põhjarannikul. Lääne pool külgneb poolsaar Eru ja idas Käsmu lahega. Käsmu poolsaare loodetipp kannab Palganeeme nime. Rannikualadele iseloomulikuna on Käsmu ridaküla, kus asustus on tihedalt koondunud asulat läbiva peatänava Neeme tee äärde. Hoonestust arvestades on praegu Käsmut raske külaks selle harjumuspärases tähenduses nimetada. Oma tänavatevõrguga meenutab ta pigem alevit. Vahemaa Võsuga on 6 km, Rakverega ca 40 km ja Tallinnaga ca 80 km.
Küla looduslikud olud. Käsmu laht on põhjatuulte eest hästi kaitstud. Ühel pool on Käsmu poolsaar, teisel Vergi poolsaare Lobi neem. Lahesuu on umbes 3 km lai, keskmiselt 12 m sügav, sügavus suudmes 27 m. Käsmu järv paikneb ainult 200 m kaugusel merest Käsmu poolsaare lõunaosas. Järv on 1 km pikk, 560 m lai, keskmine sügavus ligikaudu 2 m. Kõige sügavam on järve keskosa – u 3 meetrit. Järvel on ühendus nii Eru kui Käsmu lahega. Põhiline väljavool toimub Käsmu lahte. Sügavamal on järve põhi ligi meetri paksuselt kaetud mudaga. Läänekaldal leidub liivast põhja.
Rändrahnud, kivikülv, Kuradisaar. Küla alguses on Saadumetsa Suurkivi (kõrgus 5 m, ümbermõõt 21,8 m). Lemetikivi on oma nime saanud talu järgi (kõrgus 5,2 m, aastaarv 1846 ja joon tähistavad tolleaegse merevee seisu). Läbi pargi Kuradisaare poole minnes asuvad Vana-Jüri kivid, millest kõrgeim on 5,5 m. Käsmu metsas asuv kivikülv on üks suuremaid ja omapärasemaid Eestis. Umbes kilomeeter külast eemal metsas asub ka suurim metsa rändrahn Matsikivi (kõrgus 4,8 m ja ümbermõõt 24,7 m). Käsmu poolsaare tipu lähedal on Saartneem ehk Roosisaar (nimi tulnud saarel kasvavast kurdlehisest roosist). Rahvasuus kutsustakse saart ka legendijärgselt Kuradisaareks. Loodusolude mõju külale. Mere liigne lähedus õõnestab ohtlikult kallast ja lõhub muuli. Õõnestustegevuse peatamiseks on tulnud külaelanikel rannajoont kividega kindlustada. Tormid on tundmatuseni muutnud rannajoont leinakaskede nurgas, kus praegu asub õnnekivihunnik, muuli juures ning supelrandades.
Käsmu Rahvamaja. Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Kultuurimäletisteregistris on neid kogunisti 45 ning pooled neist on seotud kiriku ning kalmistuga. Külale üks olulisemaid objekte on rahvamaja, mille ajalugu ulatub varsti 100 aasta tagusesse aega.
Käsmu oli vanasti meremeeste küla, kus asus ka Käsmu merekool. 1.juulil 1911.a. asutati Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Selts, mille liikmeteks olid meremehed. Tol ajal kasutati pidude pidamiseks merekooli saali, kuid rahvast käis pidudel palju ja peagi tekkis vajadus oma pidumaja järele. Kohalikud elanikud, kaptenid ja meremehed annetasid raha ning nii koguti vajalik summa.
Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsi Seltsimaja nurgakivi asetati 14.mail 1914.a. Ehitusmaterjal saadi Käsmu metsast. Ehitusmeistriteks kutsuti August Reemann Võhma külast ja Johannes Tombak Palmse külast. Maja vundamendiks mõõdeti 7x14 sülda. Ehitus kestis 1914 -1917. Ehitustegevuse katkestas ajutiselt I Maailmasõda. Seltsimaja taheti ehitada esinduslik, suurem ja parem lähedail asuvaist seltsimajadest. Maja sarikad olid suured ja rasked ning sarikate paigaldamisest võttis osa üle kahekümne kohaliku külamehe. Viimistlustöid aitasid lõpetada talvepuhkusel olevad kohalikud meremehed.
7.jaanuaril 1918 toimus esimene peoõhtu. Saalis oli 350 istekohta ja 50 seisukohta. Esimesed ja kallimad kohad olid toolid, teised ja odavamad olid pikad pingid, kolmas ja kõige odavam koht oli seisuplats. Vanadest laevapurjedest valmistati dekoratsioonid ning selleks kutsuti Tallinnast kohale kunstnik. Valgust andsid suurte plekkkuplitega petrooleumilambid.
Peoõhtu avati näidendiga „Ranna Rein“. Esimese näitejuhina tegutses Aleksander Lepviikmann. Sellest ajast alates läks küla kultuurielu hoogsaks. Peoõhtuid tuldi korraldama ka kaugematest küladest nagu Kuusalu, Kõnnu ja Vihasoo. Kuna tol ajal liigeldi hobustega, siis sobivaim aeg pidude korraldamiseks oli talv, sest ka kohalikud meremehed ja kaptenid olid siis talvepuhkusel. Üks suuremaid pidusi oli Käsmu Kaubaleavastiku Meremeeste Seltsi 25. aastapäev. Selleks puhuks osteti seltsimajale 100 inimese kohvi- ja lõunaserviis, remonditi saal ja puhvet. Rahvast käis pidudel palju, eriti kiideti seltsimaja väga head tantsupõrandat. 1940.a. tõi muudatused ka Käsmu kultuuriellu. Seltsimajast sai rahvamaja, külast lahkus palju inimesi.
1966.a tehti majas kapitaalremont. Maja sai eterniitkatuse, juurdeehitustes asusid kino ja tegelastetoad. Rajati nõuetekohane tuletõrje veehoidla. Suviti näidati kino 3 - 4 korda nädalas. Toimusid mitmed traditsioonilised üritused, moodi läksid kohvikklubi õhtud. 1990.a. teostati pisiremont. 2008.a. oli Käsmu Rahvamaja 90.juubeliaasta ning Käsmu küla esmamainimisest möödus 555 aastat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilased tulid selleks puhuks välja etendusega „AHOI“, mis oli pühendatud Käsmule - kaptenite külale.
Käsmu rahvamaja renoveerimiseks on saadud toetust KOP-i, Leader-i ja PRIA programmidest. Lisaks on maja uuenemist toetanud Vihula vald ja kohalikud elanikud.
Küla majanduslik olukord. Tööhõive külas on madal. Peamiselt käiakse tööl külast väljapoole. Ajutine elavnemine on suvel tänu rohketele turistidele. Külas on ettevõtlikke inimesi, kes tegelevad majutusasutustega ning toetavad ka küla tegemisi ja arengut.
Majutusasutused: külalistemaja „Rannamännid“ (Neeme tee 31); kodumajutus „Sireli“ puhketalu (Neeme tee 19); kodumajutus „Uustalu“ (Neeme tee 78a); kodumajutus „Vahtra turismitalu“ (Laane tee 9), külalistemaja „Laane pansion“ (Laane tee 7), puhkemaja „Sinisalu“ (Neeme tee 33), külalistemaja „Merekalda“ (Neeme tee 2), „Lainela“ puhkeküla (Neeme tee 70).
Muud ettevõtted: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Käsmu Kogudus (Laane tee 4), MTÜ Käsmu Meremuuseum (Merekooli 1), MTÜ Käsmu Külaselts (Nooruse 4), MTÜ Käsmu Majaka Sadam (Käsmu küla, Vihula vald).
Küla infrastruktuur. Lähim kauplus, post, kool, lasteaed ja arstipunkt asuvad Võsul, apteegid Haljalas ja Loksal. Lähim suurim kaubanduskeskus asub Loksal, bensiinijaam Kotkal. Küla on elektrienergiaga varustatud. Peatänav Neeme tee ja Põhja tänav on asfaltkattega, ülejäänud tänavad kruusakattega. Tsentraalse veetrassiga on varustatud kõik majapidamised, kanalisatsioon on lahendatud reovee kogumiskaevudega. Külas toimib süsteemne jäätmevedu. Telefoniühendust - Elion Ettevõtted AS. Internet - Eesti Energia AS „Kõu“ ja Elion Ettevõtted AS „Wimax“. Avalik internetipunkt WiFi levialaga on meremuuseumis. Mobiiltelefoni leviala on kõigil operaatoritel.
Küla elanikkond ja küla käsitlevad õigusaktid. Käsmu on Vihula valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalaks. 2015.a. on külas 147 elanikku. Külaelu arengut käsitlevad järgmised õigusaktid:
| Küla tugevused | Küla nõrkused |
|---|---|
| Tuntus ka väljaspool Eestit. Geograafiline asend. Vahetu mere ja metsa lähedus. Puhas ja kaunis loodus. Vabaaja veetmise võimalused looduses. Korras majad ja õued. Rahulik, turvaline ja omanäoline. Ajalooline ja hea mainega kapteniteküla. Hästi säilinud muinsuskaitseobjektid. Meremuuseumi ja rahvamaja olemasolu. Traditsioonilised suveüritused. Külaselts ja aktiivsed inimesed. Majutusasustuste tihe võrgustik ja hea tase. |
Peamiselt suvituspiirkond. Püsielanikkonna ja noorte vähesus. Vähene isetegevus. Töökohtade vähesus valla piires. Kaupluse puudumine. Vähe aktiivse puhkuse võimalusi. Halb veega varustatus. Puudub tsentraalne kanalisatsioon. Suvine transpordirohkus. Napib vahendid rahvamaja remondiks. Puudub korralik randumiskoht. Supluskohtades puuduvad riietuskabiinid. Puudub küla kiigeplats. |
| Küla võimalused | Ohud külale |
|
Bussiliiklus maakonna keskusega. Külaseltsi olemasolu. Suvised kultuuriüritused. Traditsioonilised üritused rahvamajas. Tervise- ja matkarajad. Käsmu - Võsu kergliiklustee. Omanäolisuse säilitamine. Rahastamisvõimalused tõukefondidest. Külaelanike kaasamine ühistegevustesse. Piirkonna toitlustusteenuse arendamine. Küla sümboolikaga meened. Esindatus volikogus. |
Käsmu mittesobivad uusehitused. Liigne ehitustegevus. Liiga väikesed ehituskrundid (1000 m2). Hooldamata kinnistud ja kinnistuga piirnevad alad. Prügikastid kinnistu piirdeaia taga. Üks toimiv puurkaev. Amortiseerunud veetrassid. Projektid ei leia rahastamist. Kaldaõõnestus, merereostus. Võsu päästekomando likvideerimine. |
Käsmu on hea maine ja suurepärase ajaloolise pärandiga kaptenite küla. Käsmu on meelispaigaks neile, kes armastavad vaikust ja rahu, metsa lähedust ning merekohinat. Kes kord siia tuleb, see oma südame siia ka jätab! Külal on aktiivne kogukond ning küla on kaasatud ühistegevustesse. Vald hoolib oma küla tegemistest ning aitab igati arengule kaasa.
Küla omanäolisuse indikaatoriteks on: