Käsmu külamajakas (uus bussiootepaviljon): esialgne visioon ja arutelu algatamine

Head käsmukad,

Jagan teiega võimaliku Käsmu uue bussiootepaviljoni esialgseid jooniseid ning kutsun kõiki – väiksemas ja suuremas ringis – mõtisklema küla tuleviku üle.

Käsmu bussiootepaviljoni projekt sai alguse külaelanike soovist korraldada ümber külasisene bussiliiklus ning rajada bussijaama uus ootepaviljon koos avaliku tualetiga. Lähtudes seisukohast, et avaliku ruumi kujundamisel tuleks konsulteerida oma ala professionaalidega, pöördus MTÜ Käsmu Külaselts Eesti Kunstiakadeemia õppejõu ning kunstnik Eve Kase poole, kes on raamatu „Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht“ üks autoritest ning omab ainulaadset ülevaadet, ettekujutust ja tunnetust Eesti bussiootepaviljonidest. Eve toetusel ning nii EKA arhitektuuriosakonna dekaani kui EKA rektori soovitusel jõudsime Sille Pihlaku ja Siim Tuksamini, kellega kujunes usaldusväärne side, mille raames jõudsime tasapisi koos ka arhitektuurse lahenduseni.

Arhitektidele antud lähteülesandeks oli kujundada Käsmu uus bussiootepaviljon, mis vastaks Lahemaa rahvuspargi nõuetele, sobituks Käsmu kapteni- ja rannaküla miljöö, kuvandi ja traditsioonidega, ning oleks kaasaegne ja tulevikku vaatav, nagu omal ajal vanad kaptenidki.

Disainilahenduse aluseks on Käsmu majakas – valge tahukas – millesse süvendatakse nö negatiivruumina 3D-skaneeritud Käsmu rahnud (külas tuntud, meie kõikide poolt armastatud rahnud). Ehitis valmistatakse puhtast Eesti puidust, jääb avaustest puidukarva ning pinnalt valge. Puit, rannakivid ja valge värv on osa Käsmu identiteedist.

Joonistega on võimalik tutvuda:

Asendiplaan Katuseplaan Lõige A-A plaanid Seletuskiri põhiprojekt Situatsiooniskeem vaade va vaade vb vaade vc vaade vd

Oleme tänulikud Sille Pihlakule ja Siim Tuksamile stiilse ja väärika töö eest! Projekt on esitatud Haljala Vallavalitsusele ning ootab esialgseid kooskõlastusi, mille järgselt saame vajadusel läbi viia ka külasisese rahvaküsitluse.

Lugupidamisega,

Kristjan Altroff
Käsmu külavanem

Noppeid avalikult väljendatud mõtetest:

Kristjan Altroff:

“Arhitektide pakutud lahendus oli modernselt ootamatu, kuid oma motiivilt veenev ja mõtestatud.

Käsmuka, 8. klassi õpilase Hanna Liis Suuderi hiljaaegu valminud loovtöö ja näituse „Käsmu ajalugu fotodel ja mälestustes“ koostamise raames läbiviidud intervjuudest põliskäsmukatega (Eerik Kaarend, Urmas Karileet, Margus Välkmann jne, vt ka
http://kasmu.eu/?p=1559) selgus üks asjaosalistele endalegi ilmselt üsna märkamatu, kuid kuulajale tähelepandav ja tore asjaolu. Nimelt oli ootamatult palju mälestusi seotud moel või teisel kividega – „selle kivi otsas ma ronisin, siin ma istusin, see kivi on tõstetud ära, siis oli seal see kivi, kivid takistasid liikumist, kivisid tuli nihutada, ujusin sellele kivile“ jne.

Rändrahnud ja rannakivid moodustavad lahutamatu osa rannarahva identiteedist, kannavad kohaliku kultuuri põlisväärtusi ja hinge ning moodustavad olulise osa küla ja selle elanike ajaloost ja ilmatunnetusest. Rannakivid on siin olnud läbi aja ning jäävad siia igavesti – maailm meie kõigi ümber võib muutuda, kuid kivid ja selle osa rannarahva südames jäävad.

Minu jaoks on rannakivi pöördumine Käsmu juurte ja põlise ilu juurde ning sümboliseerib sügaval hingesopis pesitsevat soovi, et meile tuttav ja turvaline maailm ei muutuks. Kivid on palve ja usk. Kuid maailm muutub – inimene muutusi peatada ei suuda, nagu ei suuda ta peatada päikest loojumast ja uuesti tõusmast. Kui me soovime jätkusuutlikku ja elujõulist küla, peame õppima – ajalugu ja väärtusi hoides ja austades – käima muutustega kaasas.”

Mari-Liis Vohli:

“Käsmu kaptenid olid innovatiivsed ja käisid alati ajaga kaasas. Leian, et ka külakeskkond ei saa jääda selleks, mis oli 200 aastat tagasi. Peaksime ajaga kaasas käima ja külakeskkonda kaasajastama.

Kui jätame kõik nii nagu on, siis ühel päeval suvitame vabaõhumuuseumis. Kui me aga soovime, et küla elama jääks ja inimesed siia tagasi tuleks – et ka noortel oleks põhjust ja soovi siia tagasi tulla – siis leian, et areng on vältimatu. Ellu on sisse kirjutatud  edasiminek.

Võib olla oleme harjunud millegi konkreetsega ja uus meile ei meeldi, kuid oluline on, et küla jääks elama ja noored tuleksid tagasi. Et Käsmu oleks koht, kus inimene ütleb: vaat’ siin ma tahaksin elada.

Alati ei saa ka mõelda selle peale, mis meile meeldib – mina usaldan professionaalseid arhitekte, kes on tutvunud Käsmu külaga ja seda tunnetanud. Idee on imeline! Kui vägev haljastus juurde teha, saaks väga ilusa asja!

Arvan, et selle mõttega on lihtsalt vaja harjuda.”

Eve Kask:

“Moodsam objekt – kunstiteosena – küla keskel toimiks!”

Esialgsed vaated (menetlemisel, projektis muudetud):

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.