Pällu

Üks Käsmu vanematest taludest, mis kuulub nende 4 esimese Käsmu talu sekka, mis olid olemas juba enne Põhjasõda ja suurt katku.

Kuigi Pällu esmamaining ulatub aastasse 1726, on siin olnud talukoht juba üle 400 aasta. Sellest annavad aimu arvukad mündi- ja muud leiud õuemaalt. Vanim Pällult leitud münt on Gustav Adolfi valitsemisajal vermitud rootsi öör aastaarvuga 1628.

Pällu Mart (1683-1751) on mitmete Käsmu kaptenisuguvõsade nagu Pruun, Kristenbrun ja Suksdorf esiisaks, enne teda oli peremeheks Pällo Hanso (1618-1678).

140 aastat elasid Pällul Pruunid eesotsas Juhan Prun’iga (1787-1838) ehk Pällu Juhaniga. Tema tütar Kai (1819-1888) abiellus Jüri Suksdorfiga ning neil oli 5 poega – nii meremehed kui ka Kase ja Vanapere talude peremehed.

Alates aastast 1869 elasidki Pällul Suksdorfid. Jakob Suksdorfi (Ranniko) abielust Elisabet Lepniga sündis Pällule 9 last, kelle järeltulijad elavad Pällul ka täna.  

Praegune elumaja on ehitatud 1892 ning osaliselt ümber ehitatud möödunud sajandi 70-80ndatel aastatel. Tegemist on külale iseloomuliku eluhoonega. Kõrvalhoonel on dateering aastast 1937 ning see on renoveeritud elamuks 2019.