Vastus seltsingu Käsmu Minu Kodu pöördumisele

Külavanemani on jõudnud seltsingu Käsmu Minu Kodu pöördumine (vt Keskonnaametile okt.18 (10)

Vastuseks pöördumisele kinnitan, et Käsmu bussiliikluse ümberkorraldamist ja bussiparkla rajamist on, erinevalt T. Lauliku väidetest, arutatud justnimelt Käsmu küla üldkoosolekutel, mille protokollid näitavad, et arutelul on osalenud ka Laulikute perekonna liikmed, kellel on olnud võimalus protsessis kaasa rääkida.

Esimesel Käsmu küla üldkoosolekul 29.10.2016 (vt protokoll: http://kasmu.eu/wordpress/wp-content/uploads/2010/09/K%C3%A4smu-k%C3%BCla-29.-oktoobri-2016.-a.-%C3%BCldkoosoleku-protokoll.pdf) võeti üldine suund piirata bussiliiklust, rajada bussijaama parkla ja WC.

Konkreetsemalt arutati teemat sellele järgnenud Käsmu küla üldkoosolekul 28.5.2017 (vt protokoll http://kasmu.eu/wordpress/wp-content/uploads/2010/09/K%C3%A4smu-k%C3%BCla-28.05.2017-%C3%BCldkoosoleku-protokoll-1.docx), kus küla otsustas bussiliiklust piirata ning rajada bussijaama bussiparkla (puudus isegi vajadus hääletamiseks – külaelanike otsus oli ühehäälne). Samal küla üldkoosolekul tutvustati ka Käsmu uut bussiootepaviljoni. See võeti vastu aplausiga ning sooviti jõudu edasiminekul. Ütlesime ka selgelt välja, et paviljoni projektiga läheme edasi juhul, kui vald ja Keskkonnaamet annavad oma heakskiidu (tänaseks neid heakskiite veel ei ole). Seega ei vasta tõele, et teemasid ei ole arutatud küla üldkoosolekutel – kõikidel külaelanikel on olnud võimalus protsessis kaasa rääkida ja arvamust avaldada.

Sealt edasi on tehniliste lahendustega tegelenud MTÜ Käsmu Külaselts, algatades vallas selleks vajaliku menetluse. Kõik, kes kunagi on ise midagi menetlenud, teavad, et asjad võtavad aega. Tänaseks on lõpuks valminud nii parkla ehitusprojekt (mis vajab veel täiendamist vastavalt Maanteeameti nõuetele) kui bussiootepaviljoni ehitusprojekt (mille lõplik disain on alles koostamisel ning kooskõlastamisel Keskkonnaametis ja Lahemaa rahvuspargi arhitektuurinõukogus). Kõik jooksvad lahendused on üles riputatud ka meie kodulehele kasmu.eu. Oleme jaganud täpselt nii palju infot, kui meil on selleks füüsilist suutlikkust – oleme loonud külas kõik vajalikud infokandjad (Käsmu FB grupp, koduleht, infoleht) ja hoiame neid pidevalt, igapäevaselt ajakohastena. Kõikidel külaelanikel on olnud võimalus tutvuda nii lahendustega kui MTÜ Käsmu Külaselts üldkoosolekutel arutletuga aadressil http://kasmu.eu/?page_id=16.

Bussiootepaviljoni lõplik versioon – s.t. 3D mudel sellest, milline paviljon lõpuks reaalselt välja hakkab nägema – on alles koostamisel. Kui projekt valmib, saame selle üles riputada kas kodulehele (kui tuleb digitaalne mudel) või Käsmu poodi (kui tuleb füüsiline mudel). Külarahval on õigus siis arvamust avaldada. Arvamused kogutakse kokku ning esitatakse menetluse raames samuti Haljala vallale, kellel on ehitusloa väljastamise pädevus. Külal endal puudub õigus väljastada paviljoni rajamiseks ehitusluba.

***

Omalt poolt kutsun kõiki külaelanikke üles näitama aktiivsust mitte omaalgatuse kritiseerimisel, vaid selle viljelemisel. Külaelaniku õigusega rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel – ka vastuhääle andmisega – kaasneb alati vastutus. Kui me kasutame oma hääleõigust selleks, et keelduda teiste – antud juhul Kunstiakadeemia arhitektide ja kunstnike – väljapakutavatest lahendustest, peab meil endal olema selge arusaam, milline on meie pakutav alternatiivne lahendus, kas see lahendus on kooskõlas valla ja erinevate ametite nõuetega ning kuidas seda rahastada. Eelkõige aga peame olema valmis vastama küsimusele: kui palju olen mina ise nõus panustama oma isiklikku aega ja raha, et kujundada lahendus, mis vastab nii küla vajadustele kui meeldib mulle endale?

Küsigem siis igaüks endalt: kas külaelaniku ainus roll on õigus hääletada vastu teistele, kes pühendavad külaelu edendamisele oma isiklikku aega ja raha? Või peaks külaelaniku roll olema külaelu edendada, sh iseenda aja ja raha arvelt?

Kutsun kõiki käsmukaid üles liituma aktiivseid kogukonnaliikmeid koondava MTÜga Käsmu Külaselts. Kui meil on aktiivsed liikmed, kes reaalselt külaellu panustavad, saame tasapisi kujundada nii oma külakeskkonda kui luua omatooteid ja -teenuseid, mis täidavad küla eelarvet ning võimaldavad meil mitte üksnes ise hoida ja edendada oma küla, vaid ise hoolitseda ka oma abivajajate eest.

Just oma abivajajate eest hoolitsemine on külade arengu lõppeesmärk. Miks mitte luua seltsi poolt teenitavate vahendite arvelt tulevikus ka võimalusi abistada eakaid külaelanikke nii hoolekande, transpordi kui mis tahes olmemuredega? Ja luua Käsmust kogukond, kus tahavad elada meie lapsed, kuhu soovivad kolida nende pered ning kus on kindel olla nii meil endil kui meie vanematel ja abivajavatel vanavanematel.

Mõtlemise koht.

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.