Käsmu

Ajalooline taust

Käsmu nime, ka Kesamo või Kasperwiek, mainitakse esmakordselt ürikutes 1453. aastal. Käsmu oli algselt suvine kalastamiskoht. Püsiasustus tekkis 16. sajandil, mil külas elas üheksa peret. Kehvad põllud ja vähene kalavaru soodustasid juba tol ajal vahetuskaubanduse ehk sõbrakaubanduse arengut Soomega. Rannamehed vahendasid Eesti vilja Soome ja teenisid sellega elatist.

Esimesed suuremad laevad osteti salasoola vedamisest saadud rahaga. Hilisemat piiritusevedu peeti Käsmu uhketele meestele mittesobivaks. Aktiivne merendustegevus jääb 19. sajandisse ja 20. sajandi esimesse poolde. Siis ehitati laevu, sõideti merd, ehitati kirik (1863), merekool (1884), majakas (1891) ja rahvamaja (1918). Enamus ehitisi valmis Käsmu meremeeste endi rahaga.

Enne esimest ilmasõda registreeriti Käsmus 54 alust. Kahemastilised sõitsid Inglismaani, kolmemastilised üle Atlandi. Esimene Käsmu purjekas sõitis Ameerikasse 1891. aastal. Vabariigi lõpuaastatel oli Käsmu meestel juba 15 aurikut. Käsmu merenduse ajaloo vähem kui 100 aasta jooksul oli siin kokku 64 kaptenit.

Kuulsust on Käsmu kogunud kaptenite külana. Tegelikult oli ta pigem naisteküla, sest igal aastal oli merel ära umbes 150 meest. Laevadelgi olid ikka oma naiste ja tütarde nimed (Elna, Liisa, Maia, Linda, Salme). Külas oli ideaaliks kapteni elukutse, mis määras elustiili ja seadis kõigile omad nõudmised. Käsmu omapäraks olid valged kaptenimajad ja kõrged lipumastid. Valge värv oli kaptenite privileeg.

Käsmu kui suvituskoha avastas kindral Dellingshausen 1840. Sellest alates on siin puhanud terve plejaad kunstnikke, kirjanikke, ülikoolide õppejõude. Siin on suvitanud ka Edmund Russow, Anastassia Tsvetajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Dagmar Normet, Lev Rubinstein, Nikolai Rakov, Ülo Vinter, Arvo Pärt, Gustav Ernesaks, Boriss Tamm ja Arnold Koop.

1939. aastal oli Käsmus 500 elanikku. Praeguseks on püsielanikke järgi jäänud saja neljakümne ringis. Suviti suureneb küla elanikkond kümnekordseks.

Küla paiknemine

Käsmu asub Eesti Vabariigi põhjarannikul Lääne-Virumaal Vihula vallas Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Käsmu on vana kapteniküla, mis paikneb piki kivist merekallast Käsmu poolsaare põhjarannikul. Lääne pool külgneb poolsaar Eru ja idas Käsmu lahega. Käsmu poolsaare loodetipp kannab Palganeeme nime . Rannikualadele iseloomulikuna on Käsmu ridaküla, kus asustus on tihedalt koondunud asulat läbiva peatänava (vana külatee) – Neeme tee äärde. Hoonestust arvestades on praegu Käsmut raske külaks selle harjumuspärases tähenduses nimetada. Tänavatevõrguga tuletab ta meelde enam alevit või isegi väikelinna. Vahemaa vallakeskuse Võsuga on 6 km, maakonnakeskuse Rakverega ca 40 km ja pealinna Tallinnaga ca 80 km.

Küla looduslikud olud

Käsmu laht on põhjatuulte eest hästi kaitstud. Ühel pool on Käsmu poolsaar, teisel Vergi poolsaare Lobi neem. Lahesuu laius on umbes 3 km, keskmine sügavus 12 m, vee sügavus suudmes 27 m.

Käsmu järv paikneb ainult 200 m kaugusel merest Käsmu poolsaare lõunaosas. Järv on 1 km pikk, 560 m lai, keskmine sügavus ligikaudu 2 m. Kõige sügavam on järve keskosa – u 3 meetrit. Järvel on ühendus nii Eru kui Käsmu lahega. Põhiline väljavool toimub Käsmu lahte. Sügavamal on järve põhi ligi meetri paksuselt kaetud mudaga. Läänekaldal leidub liivast põhja.

Rändrahnud, kivikülv, Kuradisaar.
Küla alguses on Saadumetsa Suurkivi (kõrgus 5 m, ümbermõõt 21,8 m, koostiselt rabakivi). Lemetikivi on oma nime saanud talu järgi (kõrgus 5,2 m, aastaarv kivil 1846 ja joon tähistavad tolleaegse merevee seisu).
Läbi pargi Kuradisaare poole minnes asuvad Vana-Jüri kivid, millest kõrgeim on 5,5 m. Käsmu metsas asuv kivikülv on üks suuremaid ja omapärasemaid Eestis. Umbes kilomeeter külast eemal metsas asub ka suurim metsa rändrahn – Matsikivi (kõrgus 4,8 m ja ümbermõõt 24,7 m).
Käsmu poolsaare tipu lähedal on Saartneem ehk Roosisaar (nimi tulnud saarel kasvavast kurdlehisest roosist). Rahvasuus kutsustakse saart ka legendijärgselt Kuradisaareks.

Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused

Küla on tuntud rohkete kultuurimälestiste poolest. Kultuurimäletisteregistris on neid kogunisti 45 ning pooled neist on seotud kiriku ning kalmistuga.