Kapteniteküla Käsmu tähistab sel suvel oma 500. sünnipäeva. Ootame kõiki osa saama suurejoonelistest juubelipidustustest 6.-9. juulil.
2003. aastal tähistasime Käsmu (strand tho Kesemo) esmamainimise 550. aastapäeva. Kas tol hetkel eksisteeris ka Käsmu küla, seda teada ei ole. Küll aga kinnitab külakogukonna olemasolu turbekiri aastast 1524 Tallinna Linnaarhiivis, miks annabki meile põhjuse taas juubelit tähistada.
Tänu oma rikkalikule ajaloole ja legendaarsele merenduslikule pärandile on Käsmu tuntud kui kaptenite küla.
19. ja 20. sajandil oli Käsmu üks olulisemaid Põhja-Eesti merenduskeskusi. Paljudes Käsmu peredes oli meresõit traditsiooniks ning meremehe elukutse au sees. Ka täna on merendus oluline osa kapteniteküla kogukonna identiteedist. Kuigi Käsmu juured on sügaval merendustraditsioonides, on see kaasaegne küla, kus ka noorem põlvkond oskab hinnata küla erilist kohta Eesti merendusajaloos.
Käsmu 500. sünnipäeva tähistamine annab võimaluse kutsuda kodukülla nii need, kel juured Käsmus kui ka need, kel Käsmu südames. Samuti on see aeg meenutada ja austada kogukonna pikaajalist panust Eesti merendusajalukku ning teha kummardus mitte ainult Käsmule kui ”mereriigile”, aga Eestile kui mereriigile.
Juubelipidustuste kavas on põimunud meie rikkaliku ajalooga küla minevik ja tänapäev ning väärtustatud põlvkondade vaheline side.
LAUPÄEV
06.07
Kaptenite päev
08.00-11.00
Teraapilised metsaretked Käsmu looduses
Retke jooksul saavad osalejad praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas metsas viibimist enda füüsilise ja vaimse tervise heaks maksimaalselt ära kasutada. Teeme erinevaid hingamis-ja meditatsiooniharjutusi. Matka viib läbi Mari-Liis Vohli. Kogunemispaik on laste mänguväljakul Käsmu kabeli juures. Osalustasu 30 eur.
Kuna kohtade arv on piiratud(10 inimest) ja hommikueine ettetellimisel, siis palun ette registreerida vohlim@gmail.com 2. juuliks. Registreerunutele saadan ülekande tegemiseks vajaliku info.
Retk ei sobi läbimiseks lastega või lemmikloomadega, kuna keskendume täielikult vaid iseendale. Lisainfo vohlim@gmail.com
10.00-11.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
Käsmu Meremuuseum asutati 1993. aastal eramuuseumina. Muuseum keskendub kapteniküla ajaloole – merekool, laevaehitus, kaptenite sugupuud ja ajaloolised fotod Käsmu merenduse hiilgeaegadest. Eksponaadid kajastavad merega seotud valdkondi – meresõitu, kalapüüki, randlase elulaadi üldiselt.
12.00-13.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
12.00
Kristel Luige näituse "Maagiline Käsmu" avamine Pällu talu õuel
Näitusel saab nautida klassikalises stiilis erinevaid Käsmu maagilisi vaateid, mis paeluvad juba põlvest põlve. Tehnikana on kasutatud akvarelle, õlivärve kui ka segatehnikaid.
13.00-14.30
Avatseremoonia. Algusega küla algusest.
Käsmu 500. sünnipäeva puhul avame Käsmu küla ja Neeme tee alguses parkimisplatsil suvise installatsiooni “Ühe suve rooliratas”, mis sümboliseerib Käsmut kui kaptenite küla.
Pärast sõnavõtte liigume ühises rõõmsas rongkäigus lippude ja lauludega Lahemaa rahvamuusikute ja lõõtsamängijate saatel läbi piduehtes küla Käsmu Rahvamaja ette.
Seal heiskame pidulikult Käsmu lipu.
Marten Kuningas ja Raidon Aso ning käsmukas Helena Lotman esitavad meile Käsmu mitteametliku hümni, Enn Vetemaa ning Ülo Vinteri laulu “Majakene mere ääres” (”Kui on meri hülgehall…”), mida saame kõik kaasa laulda.
Tule sinagi ja juubeldame koos!
15.00-16.00
Mereriik Käsmu.
Rahvamajas
19.-20. sajandil kujunes Käsmust Põhja-Eesti merenduse eestvedaja. Kujunemisest ja saavutustest tuleb rääkima Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes on ka üks 2021. aastal välja antud raamatu “Mereriik Käsmu” autoreid.
16.00-17.30
Loominguline Käsmu.
Kirjanike hoovil. Vihma korral toimub Rahvamajas.
Käsmus on juba sajandeid käinud puhkamas lugematul arvul kirjanikke ja kunstnikke. Loominguline Käsmu toob kokku eesti kirjanikud ja kunstnikud, kes on käinud Käsmus puhkamas ja siin oma loomingut kujundanud. Arutelu viib läbi Tiit Pruuli. Osalevad: Eve Kase, Marianna Kaat, Rein Raud.
16.30-17.30
Käsmu küla ajalugu ja külaelu tutvustavad jalutuskäigud
Külaelanikest giidide juhatusel tehakse mõnus jalutuskäik läbi kultuuriloolise Käsmu. Algus Pällu talu (Neeme tee 34) õuelt.
17.30-18.00
Dagmar Normeti lasteraamatu “Une-Mati rannakülas” taastrüki esitlus. Kirjanike hoovil
1986. aastal ilmus Dagmar Normetilt üks legendaarsemaid Käsmust kõnelevaid lasteraamatuid “Une-Mati Rannakülas”. Käsmu sünnipäeva puhul lasi Käsmu Külaselts raamatu taas trükki, et ka praegused lapsed saaksid nautida Une-Mati seiklusi Käsmus.
Peep Veedla on aastate jooksul toonud Käsmu sadu muusikuid nii Eestist kui mujalt maailmast, kuid seekord tutvustab ta meile hoopiski neid tiivulisi muusikuid, kes meile iga päev laulavad, kuid paljudele neist ei oska me kahjuks nime öelda. Peep oskab.
10.00-11.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
11.00-12.00
Ajalooline loeng Käsmu aegade algusest.
Kirikus
Käsmu kirikul ja kogudusel on olnud väga suur roll Käsmu ajaloos.
Käsmu asutusloost ja ajaloost tuleb rääkima ajalooõpetaja Egon Mets.
11.00-12.00
Kunstitund lastele.
Kunstiõpetaja Triin (Otsuustalult) ja tootedisainer Maris (Aadamilt) võtavad lapsed kampa ning lähevad kiriku lähedale metsa kunsti märkama ja ise kunsti looma.
Kogunemispaik – kiriku ees mänguplatsil. Riietus vastavalt ilmale (ja sääskedele). Kaasa veepudel. Kuni 7-aastaseid lapsi ootame koos saatjaga.
12.00-13.00
Orelikontsert.
Kirikus
Esinevad Külli Erikson – orel ja Indrek Jurtšenko – tenor
Käsmu kiriku orel pretendeerib Mandri-Eesti vanima oreli kohale. Pilli vanimad osad valmistas orelimeister Johannes Paul algselt Niguliste väikesele orelile juba 1613. aastal. Orel seati taas mängukorda 2011 aastal.
13.00-14.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
13.00-14.30
Käsmu küla ajalugu ja külaelu tutvustavad jalutuskäigud.
Külaelanikest giidide juhatusel tehakse mõnus jalutuskäik läbi kultuuriloolise Käsmu. Algus Pällu talu (Neeme tee 34) õuelt.
14.00-15.00
Lastejutud Heiki Vilepiga. VIHMA TÕTTU TOIMUB RAHVAMAJAS
Heiki Vilep on kirjanik ja muusik, kes on välja andnud väga palju toredaid lasteraamatuid. Ta tuleb rääkima lõbusaid lugusid lastele.
15.00-16.00
Käsmu kolmanda kirikukella sisseõnnistamine .
Käsmu kirikusse on aastaid plaanitud kolmandat veidi kumedama kõlaga kirikukella. Tänu heldele annetajale on kolmas kirikukell valatud spetsiaalselt Käsmu kiriku jaoks käesoleva aasta mai kuus Saksamaal ning kannab muu hulgas nende külapäevade auks ja mälestuseks teksti “Käsmu 500+”. Kellal on ka tsitaat Piiblist, mida laulsid inglid Jeesuse sündimise puhul ja päeval: “Au olgu Jumalale kõrges!“.
Kiriku kellale pannakse tavaliselt ka nimi. On ettepanek nimetada Käsmu kiriku kolmas kell ladina keelse nimega “Stella Maris“, mis eesti keeles oleks “Mere Täht“. Selle nime all tuntakse püha Neitsi Maarjat ka kui meresõitjate kaitsepühakut. Selle nimekuju võttis esimesena kasutusele püha piiskop Eusebius Hieronymos, kes elas neljandal-viiendal sajandil pärast Kristust (347-420) ja kelle elutööks peetakse ladinakeelset piiblitõlget.
Käsmu kiriku kolmas kell on programmeeritud helisema koos kahe olemasoleva kellaga automaatse kellahelistamise süsteemis. Igal päevase aja täistunnil kuuleme tunni arvu jagu kellalööke ja igal pooltunnil heliseb kell ühe korra. Kiriku kell kutsub elavaid ja mälestab lahkunuid, kuulutab rõõmu ja loob pidulikkust
Kiriku kella, mis pühitsustalituse ajal asub kiriku põrandal pühitseb piiskopi volitusel praost.
16.00-17.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
17.00
Traditsiooniline igaaastane kalmistupüha Käsmu kalmistul
Lahkunute mälestamine. Nimelise mälestamise võimalus.
Muusika: organist Külli Erikson, sõna: diakon Tia Vene ja õpetaja Urmas Karileet.
19.00
Kontsert, professor Olavi Kasemaa MUBA saksofoni üliõpilased. Kirikus
Professor Olavi Kasemaa on silmapaistev saksofonist, Eesti saksofonimängijate koolkonna rajaja ja arendaja. Oma pedagoogitegevusega on ta mõjutanud oluliselt muusikakoolide saksofoniõpetuse taset, tema õpilaste seas on hulgaliselt rahvusvaheliste konkursside laureaate ja diplomande.
19.00-21.00
Käsmu filmimaailmas. Rahvamajas.
Käsmu filmimaailmas ühendab arhiivi ja tänapäeva kaadritest kokkupandud lühifilmi. Kuulame tuntud filmikriitiku Tristan Priimäe mõtteid Käsmu rollist eesti filmikunst. Õhtu lõpetab “Ühe suve suve akvarellid” (1966) ühisvaatamine.
ESMASPÄEV
08.07
Lastepäev
08.00-11.00
Teraapilised metsaretked koos hommikueinega rannal
Retke jooksul saavad osalejad praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas metsas viibimist enda füüsilise ja vaimse tervise heaks maksimaalselt ära kasutada. Teeme erinevaid hingamis-ja meditatsiooniharjutusi. Matka viib läbi Mari-Liis Vohli. Osalustasu 30 eur.
10.00-11.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
11.00-13.00
Merepääste koolitus lastele. Sadamas
Käsmu Merepääste meeskond õpetab lastele mereohutust.
Septembris 2023 tegi mootorpurjekas Admiral Bellingshausen ajalugu, läbides esimese Eesti lipu all seilava purjekana Loodeväila. Eriti toredaks teeb saavutuse see, et purjeka pardal oli ka hulk Käsmu mehi ja naisi. Fotonäitust tutvustab Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni juht Tiit Pruuli.
14.00-16.00
Purjetamisõpe lastele. Sadamas
Purjetamisõpe lastele Käsmu Lahe Merekooli kogenud õpetajate käe all. Eestvedaja Maris Pruuli.
14.00-16.00
Perede orienteerumine Käsmus. Algus rahvamaja eest
Orienteerumismäng peredele, kus saab kaardi abiga Käsmus erinevaid punkte läbida ja lõbusatele Käsmuga seotud küsimustele vastata.
15.00-16.00
Ekskursioon Käsmu Meremuuseumis
16.00-17.30
Käsmu küla ajalugu ja külaelu tutvustavad jalutuskäigud
Külaelanikest giidide juhatusel tehakse mõnus jalutuskäik läbi kultuuriloolise Käsmu. Algus Pällu talu (Neeme tee 34) õuelt.
17.00-18.00
Lastejutud Indrek Koffiga. Toimub rahvamajas.
Indrek Koff on kirjutanud 13 lasteraamatut, millest kõige tuntum on “Kuhu lapsed said?”. Nüüd kirjutas ta Käsmu lastele teatrietenduse, millest järgmine aasta ilmub raamat.
19.00-20.00
Käsmu laste teatrietendus. Rahvamaja
Kirjanik Inderk Koffi poolt Käsmu lastele kirjutatud teatrietenduses näitlevad oma küla lapsed. Lavastajateks on Helena Lotman, Linda Porkanen ja Maria Peterson