Hea külaelanik!
Teatavasti on Keskkonnaamet koos SA-ga Käsmu Meremuuseum KIKi rahastusel algatanud projekti Käsmu jaoks oluliste kultuurililooliste paikade kaardistamiseks. Vajame nüüd kõikide külaelanike abi ettepanekute tegemisel, milliseid paiku vastavasse nimekirja kanda ning kas ja kuidas neid paiku väärtustada ja kaitsta.
Siit leiad eilsel külakoosolekul projekti koordinaator Riin Alatalu (tel 511 9439) poolt vastavalt külaelanike ettepanekutele täiendatud nimekirja Käsmu kultuuriloolistest paikadest: Missugune võiks olla Käsmu kultuurilooline kaart
Palume kõikidel külaelanikel avaldada arvamust nimekirja lisatud objektide ning nende võimalike väärtustamise meetmete osas, ning nimekirja soovi korral omalt poolt täiendada/muuta.
Projektil on kindlad tähtajad ja lõppkuupäev. Seetõttu palume kõik täiendused ja ettepanekud esitada hiljemalt 5. maiks aadressil riin.alatalu@gmail.com (Riin). Juhime tähelepanu, et 7. mail kl 15 toimub Käsmu Rahvamajas projekti elluviijate poolt kokku kutsutav koosolek, kus tutvustatakse paikade lõplikku koondnimekirja ning külaelanike soovitusi nende kaitsmiseks. Palume kõikidel külaelanikel võimaluse korral 7. mai koosolekul kindlasti osaleda – ettepanekute tegemise tähtaeg on piiratud, projekt soovitakse lõpetada juba 13. mail.
Parimate soovidega,
Kristjan Altroff
Üks kommentaar
Ain Seeblum
Tervist!
Üks väga selge kohalikku kultuuripärimust kaitsva eesmärgiga ettepanek on: Käsmuga seotud ajaloolist nimetustepärandit tuleb järjekindla püsivusega hoida – siin tõstan esile Käsmu neemiku tipus asuva saare puhul ohtra värdnimetuse pruukimist – see lasti liikvele kunaski 1940ndate lõpul, 1950ndate algupoolel Käsmus suvitanud literaatide poolt, jõudis linnainimeste kaudu suust-suhu levides lõpuks arvukalt trükkimahakatud turismibuklettidesse, hiljem tasahilju aga ka entsüklopeedilistesse teatmeteostesse, ekslikult kui miski tõsiseltvõetav geograafiline toponüüm. Käesoleval virtuaalsuhtluste ajastul levib see väär saarenimetus suhtlusvõrgustikes looduspilte postitavate inimeste vahendusel nüüdki üha edasi. Mäletatavasti ei kasutanud veel 1980ndate aastate keskelgi ükski vanemaealine põliskäsmukas saare nimetamisel muud nime kui ainult murdekõlalist “saa`rtniem`e” – ja said põhjendatult õige pahasteks kui omaperelapsed suvitajatest halba eeskuju võttes, ülemeelikult kilgates saart Kuradisaarena kippusid nimetama. Saartneem on iidne nimekuju, mida vanemad käsmukad austasid, sest nii oli seda kohta mitmeid põlvi enne nimetatud. Paneks ometigi kord piiri sellisele meelevaldselt pruugitavale väära nime levitamisele! – seda eksimust tuleb kahjuks juba sagedasti ette pärimuskultuuri suurüritustel, isegi Viru Folgil. Ehk aitab lõpuks ometi sellest?
Lugupidavalt tervitades Käsmu Lepiku Bernhard Seeblumi vanim lapselaps, Ain Seeblum.