Ehitatud 1969
Mäealuse talukoha nimi on tulnud ilmselt sellest, et eelmine maja asus kinnistu alumises otsas umbes seal, kus praegu on paadikuur – see oligi mäe all, sest kinnistu piir algas lugeja selja taga olevast ristikivist.
Seega seisis vaatleja mäe otsas. See oli kehviku koht ja majas vaid imetilluke kööktuba. Omaaegses talukohtade registris seda ei märgitutki, sest vabadike kohti selles revisjonis ei registreeritud.
Kinnistu oli väga kivine, aga seda kasutati siiski kartulimaana. Ilmselt olid kivid korjatud krundi läänenurgas paikneva suure rändrahnu ümber, seal on neid tänaseni nii ohtralt, et kui labida maasse lööd, siis käib vaid kõll. Praegused omanikud on käsmukad, Kaamanide suguvõsa järeltulijad ja ostsid selle koha 1968.aastal. Maa hinnati 114 rubla vääriliseks, kuid toonastele omanikele maksti siiski 250 rubla. Pudeli viina pidi ostma veel Aaviku talu naabrinaisele, kellele külavanem oli lubanud selle maa peale endise omaniku surma ja tema tütre kolimist vanadekodusse Aaviku talule kartulite kasvatamiseks. Kartulimaale leiti asendusmaa küla keskosas. Enne lõpliku tehingu vormistamist lõigati siilakas maast veel Pihlaka talule, sest selle talu inimestel oli senimaani olnud ligipääs oma krundile vaid mereäärse Ranna tee kaudu. Nii sai siia Majaka põik.
Fotol: Vana maja varemed mere ääres
Esimese asjana lammutati 1969.aastal vana maja ja selle asemele ehitati väikene ehitustööriistade kuur. Tehti esimesed peenrad, istutati merepoolne sirelihekk, mida kasteti mereveega, sest krundil puudus veeühendus.
Fotol: Vana kuur
Uus maja otsutati ehitada pisut kõrgemale. Kuna krundi kalle lubas, siis esialgne soov oli ehitada maja, mis oleks maa poolt ühe- ja mere poolt kahekordne. See plaan jäi aga katki, sest lähemal uurimisel selgus, et maa on nii kivine, et ettevõtmine tundus võimatuna. Suvila projekteeris Jüri Jaama. Tollel ajal oli väga moekas nö „Soome tüüpi suvila“ ning lamekatuse, laia räästa, piklike trendikate akenderidadega tumepruun maja kerkis tugevatele kõrghoone vaiadele. Nimelt oli Mustamäe ehitamine tol ajal täies hoos ja oli võimalik ära kasutada sealsete kõrghoonete ehitamiseks kasutatud vaiade ülejääke. Maja sai katuse alla 1971 – täpselt siis , kui 1.juunil 1971 asutati Lahemaa Rahvuspark ja kehtestati reeglid, mis lubasid Käsmu ehitada vaid viilkatusega maju. Kuna projekt oli kinnitatud, siis lubati maja ehitus siiski lõpuni viia projekteeritud kujul. Maja merepoolsesse külge ehitati palkon käsmuka Alar Tiidemanni projekti järgi aastal 1989.
Fotodel: Vana maja ja sellele hiljem teise korruse ehitus
Fotol: Paadikuuri ehitus vana maja asukohale mere ääres.
Praeguste omanike pere oli 1994. aastaks kasvanud kümne liikmeliseks ja hoolimata küllalt suurest suvilast kippus ruumi kolmele perele napiks jääma. 1995 aastal ehitati majale Ike Volkovi projekti järgi teine korrus. Vana maja kohale ehitati paadikuur. Elumaja on saanud Käsmu kaunimate majade tunnustuse.
