Põliste Käsmukatena soovisime oma juurte juurde Käsmu tagasi kolida. Uue kodu asukohta käsime vaatamas mere ääres, kuid siiski otsustasime rannarahva soovituse kohaselt merest natuke kaugemale kodu rajada.
Krundi ostsime 80ndate lõpus rublade eest. Nimi Vahtra olevat eelnevalt selle kohaga kaasas käinud ja nii otsustasime, et kui see koht on eelnevalt Vahtra olnud, siis las ta olla edasi ka Vahtra. Sellel hetkel oli krundil vaid kibuvits, kadakas ja pihlakas, mis on tänapäevalgi alles ja samas kohas. Eelnevalt kasutas külarahvas krunti lehmade karjatamiseks.
Maja projekti tegi Arvi Meisner. Enne ehitusloa väljastamist saatis Muinsuskaitse selle kaks korda tagasi. Üheks piiranguks oli, et majja ei või ehitada vesiklosetti, kuid me tegime selle salaja ikkagi. Kolmas kord läks õnneks ja maja sai ehitusloa. Keldri ehituse käigus tuli maa seest nii suur kivi, et selle pidi kraanaga välja tõstma. Kivi maeti aia serva. Pihlakas, mis asus krundil sai ümber krae, krae ehitamiseks kasutati kive vundamendi kaevamiselt, et juured viga ei saaks ehitusel.
Majja sissekolimine toimus 1992. aastal enne jaanipäeva, täpselt samal päeval, kui Eestis tuli kasutusele kroon. Selleks hetkeks oli majal valmis vaid esimene korrus.
Talu on saanud president Arnold Rüütlilt 2006. aastal Lääne-Virumaa kaunima kodu tiitli. Majas on üles kasvanud neli last ja praeguseks jooksevad hoovil ringi lapselapsed.
