Kungla

Selle talu lugu viib tagasi aastasse 1937, mil kapten Johannes-Eduard Eelloo hakkas koos oma naise Almaga Neeme tee 33a krundile maja ehitama.
Seda maatükki kutsuti Kunglaks, mis tähendab eesti mütoloogias õnnemaad. Kuigi kodu ei olnud veel päris valmis, kolis kahe lapsega perekond 1939. aastal majja elama.

Teise maailmasõja puhkedes oli kapten Johannes-Eduard merel. Kui saksa väed 1944. a augustis-septembris taganema sunniti, kartsid paljud perekonnad venelaste naasmist, ning kuna Alma oli jätkuvalt lastega üksi, otsustas ta Eestist põgeneda. Maja, mida perekond oli hoolega oma koduks ehitanud, jäi tühjalt maha.

Vene okupatsiooni ajal püsis Kungla kinnistu tühjalt. Perekond Eelloo ehitatud maja võeti Loksa kolhoosi poolt  ebaseaduslikult osadeks lahti, nii et krundil jäid vaid vundament ja kaks välitreppi. Maja osad viidi Loksale ning pandi seal taas sama projekti järgi kokku. Johannes-Eduardi ja Alma ehitatud majas tegutseb nüüd Loksa noortekeskus. (vt pilti)

Maailmasõja ajal teenis kapten Johannes-Eduard Prantsusmaal, Ameerika sõjaväe majorina ning mõni aasta hiljem liitsid elu õnnelikud keerdkäigud mehe uuesti naise ja lastega. Kartuses, et vene väed survestavad Rootsit põgenikke kodumaale üles andma, otsustas perekond Eelloo pageda Suurbritanniasse – Johannes oli vahepeal saanud kaugsõidukaptenina Briti kodakondsuse ja sissekirjutuse Glasgow’sse. Johannese ja Alma poja Joe perekond elab seal siiani, tütar Laili aga leidis endale norrakast abikaasa ning kolis Oslosse. Tema perekond elab Norras.

1988. aastal külastasid Laili ja Joe esimest korda pärast lapsena põgenemist Eestit ja Käsmut. Vene okupatsiooni ajal ebaseaduslikult võõrandatud maa õnnestus pärast Eesti taasiseseisvumist perekonnale tagasi saada.

2002. aastal ehitas Laili poeg Olaf Eduard Käsmu uue Kungla maja. Krundil säilinud trepid ühendati praeguse Kungla väliterrassiga. Kunglast sai perekonda ühendav suvituskoht nii norrakatele kui ka nende eesti sugulastele ning viimase 20 aasta jooksul on see mahutanud lugematul hulgal häid sõpru ja sugulasi. 2019. aastal said maja omanikeks pere eestlastest lähisugulased ning Kungla külalislahkus jätkub tänini.