Ehitatud 1936
Tuntud ka kui: Randla, Pau-Jaagu, Vinteri, Hülgehall, Randla
Kohal on olnud õige mitu nime: Randla, Pau-Jaagu, Vinteri, praegused omanikud kutsuvad seda omakeskis hoopis Hülgehall. Seepärast otsutasimegi panna talukoha ametlikuks nimeks algse Randla.
KINNISTU:
Ostu/müügi dokumendi kohaselt on E.V. Põllutööministeerium müünud ja Aleksander Johani p. Vinter ostnud selle kinnistu, suurusega umbes 0,32 ha maakoha nimega Randla. Kassasse on tasutud 15.detsember 1937.a. 50.- Eesti krooni , millest 11 krooni ja 55 senti on maa hind ja ülejäänu administratsiooni kulu, millest omakorda oli ülekate 3 krooni ja 20 senti, mis ministeeriumi poolt hiljem ostjale tagastati.
HOONED:
Sellele talukohale projekteeris ja ehitas uued hooned ja elumaja helilooja Ülo Vinteri isa.
ELUMAJA:
Eelneva talu ajaloost on tänastel omanikel vähe teada, küll aga on teada, et juba 1935 aastal algas uue eluhoone projekteerimine.18.oktoobril 1936 on väljastatud kindlustuspoliis uuele puust plekkkatusega eluhoonele, mis on 7,3 meetrit pikk ja 5,2 meetrit lai – kindlustuskate 2 500.- krooni. Hoone on projektijärgselt ehitatud ja säilinud muutmatul kujul tänaseni. /projekti joonis/
Juba 1938. aasta projektidest ja dokumentidest on näha, et tegu pole mitte lihtsa arhitektuurse lahendusega, eriti just selle ajastu kontekstis, kus majad pidid soojapidavuse huvides olema pigem madalate lagede ja väikeste akendega. Julge, läbi kahe korruse ulatuv klaasaatrium oli isegi Käsmu uhkete kaptenimajade kontekstis unikaalne. Oma ajatu ilu ja erilisuse on ehitis säilitanud tänapäevani. Peamaja läbis 2003. aastal põhjalikuma renoveerimise.
Fotol: Elumaja plaan
SAUNAMAJA ja ABIHOONE:
12.märtsil 1935 on Palmse vallavalitsus andnud loa ehitada ka saunamaja /saunamaja projekti pilt/ ning juba 18.oktoobril 1936 väljastatud kindlustuspoliisil on puust sindelkatusega eluhoonele antud välja kindlustuskaitse kattega 1 500.- krooni.
Dokumendid näitavad, et saunamaja põhjalikku ümberehitust taotles Ella Vinter 22.08.1978. Aktist on näha lisaks ka kuuri ja kaevu tehnilised andmed. Aastal 2003 tegi ka saunamaja läbi renoveerimise/ümberehituse faasi. Tänased omanikud taastasid 2024. aastal rekonstrueerimise käigus saunamaja siseruumid vastavalt selle algsele 1935. aasta projektile.
Fotol: Saunamaja plaan
Elu on tihti keerulisem kui me aimata oskame ja tuleb nentida, et kinnistu on aastast 2016 uute omanike käes. Meie ei ole Vinterite suguvõsast, kuid oleme Käsmu vanima suguvõsa Kaamanide järeltulijad. Hoiame kohta ilusti ja hästi. Tänased omanikud on taastanud saunamaja siselahenduse nii nagu see oli algselt 1935.aastal Aleksander Vinteri poolt planeeritud, kuurist on saanud paadikuur. Oleme taastanud lagunenud kaevu, kuid tuleb tunnistada, et aiavärav kriiksub vaid siis, kui ise nii ette kujutad.
Fotodel: Saunamaja ja kaev tänapäeval
Refereerime käsmuka Neeme Kuninga teksti Käsmu 500+ ajalehest
Hülgehall Käsmu
2024 aasta 3.jaanuaril möödus 100 aastat käsmuka Ülo Vinteri sünnist.
Käsmu mitteametlikuks hümniks on kujunenud Ülo Vinteri loodud laul, mille algussõnad kõlavad: “Kui on meri hülgehall…“ Laulu ametlik nimi on “Majakene mere ääres“, millel on Enn Vetemaa kirjutatud sõnad. Juhan Smuuli monoloogi “Suvitajad” ainetel valmis Sulev Nõmmiku ja Enn Vetemaa muusikal Ülo Vinteri lauludega, mille põhjal väntas Sulev Nõmmik kultusfilmi „Siin me oleme“. Filmis kõlanud “Hülgehall” sai hoobilt rahva eriliseks lemmikuks. Laulust on nüüdseks loodud kümneid andekaid ja eriilmelisi seadeid paljude tuntud Eesti lauljate esituses sh Ülo lapselapse Eiki töötluses.
Kui filmis mõjub laul kahe noore armunu romantilise ballaadina, siis algupärane tekst viitab üsna kujukalt hoopis väga tüüpilisele Käsmu olustikule, kus pere ootab merelt koju sealsete ohtudega rinnutsi seisvat isa. Selle kinnituseks on viimase salmi read, mis filmis ei kõlanud: “Lõppeb päev ja algab öö, lõppeb meremehe töö. Kaugel koduväravas armsad silmad vastu säravad.”
Ülo isa oli arhitekt ja tema 1932.aastal projekteeritud uhke klaasgaleriiga mereäärne kodumaja kriiksuva aiavärava ja vana kaevuga oli Ülo lapsepõlvekodu ning koht, kus ta komponeerides palju aega veetis ning oma elu lõpuaastad alaliselt elas.
Majakene mere ääres
Enn Vetemaa / Ülo Vinter
Kui on meri hülgehall
ja sind ründamas suur hall.
Kui on meri hülgehall
ja sind ründamas on suur hall.
Nõnda hea on mõelda siis,
et kuskil rannaliiv
ja mere ääres väike maja
ootamas on mind.
Refr. Nii hea, nii hea
on mõelda siis,
et kuskil rannaliiv
ja mere ääres väike maja
ootamas on mind.
Seal, kus vana kaev on,
kriiksuv aiavärav on.
Seal, kus vana kaev on,
kriiksuv aiavärav, värav on.
Akna taga õhtu eel,
vaatad mere poole veel.
Ja mere ääres väike maja
ootamas on mind.
Refr. Nii hea, nii hea …
Lõppeb päev ja algab öö,
lõppeb meremehe töö.
Kaugel koduväravas
armsad silmad vastu säravad.
Nõnda hea on mõelda siis,
et kuskil rannaliiv
ja mere ääres väike maja
ootamas on mind.