Ristu

Teise korruse rõdu ees olev kaarjas aken on tehtud renoveerimise käigus praegusel Lainela puhkeküla territooriumil asunud Oskar Tiidemanni maja järgi, mida on Käsmu läbi aegade kõige ilusaimaks hooneks peetud ja mis nõukogude ajal maha põles.

Ristu talu on üks Käsmu vanimaid talusid, tosina esimese seas. Ristu talu koos Laurimäega (bussipeatuse vastas, nõukogude ajal asus seal Käsmu kauplus) olid ainukesed kaks talu küla peateest metsa poole. Ristu talu peremärgis on risti kujutis.

Võsu kooli ajalooõpetaja Egon Mets, kelle juured on Käsmu külas, on kirjutanud: „Just XVIII sajandisse ulatuvad tagasi enamiku Käsmu põlistalude nimed, mis on tavapäraselt tuletatud peremeeste nimedest – olgu Eigi, Pällu, Tõnikse, Tooma, Joosti (kõik aastast 1732) või Laurimäe. Aadami, Ristu, Vaabu (aastast 1744).“

1744 hingeloendi revisjoniaktis on Sa(a)re Risto nimeline mees. Tema oli pärit Eisma külast. Risto (kasu)isa nimi oli Soome Toomas. Risto, kelle ristinimi võis olla Kristjan, tuli Käsmu elama 1740 aastal. Tema eluaastad on 1716-1762 ja teda loetakse Ristu talu asutajaks ja esimeseks peremeheks.

Soome Risto abiellus Saare Heiko tütre Evaga 1740. Eva võis olla sündinud Soomes 1712. Tema isa nimi oli Sa(a)re Heik ehk Soome Heik, kes oli sündinud Soomes 1667 ja surnud Käsmus 1747. Eva suri Ristu talus 1790.

Eva ja Risto poeg Ristu Toomas oli esimene Ristu talus sündinud (1745) Ristu talu peremees. Ristu Toomase pojast Joosepist sai Tõnikse talu peremees 1818.

Pärast Ristu (Risti) Toomast oli Ristu talu peremeheks tema poeg Jüri (1786-1837), keda hüütakse ka Ristu (Risti) Jüri-ks. Toomase lapsed said perenimede panemise ajal 1830-ndate aastate teises pooles omale perenimeks Kastni.

Käsmu Meremuuseumis oleva info kohaselt elas Ristu talus Kapten Anton Weintrup (1879-1945), kelle hüüdnimeks oli Ristu Ants. Ta lõpetas Käsmu merekooli ligisõidukaptenina. Sõitis tüürimehe ja kaptenina purjelaevadel ligisõidus. Lahkus Käsmust Võsule, sealt siirdus Rakvere elama, kus suri 1945.

Käsmu Vabatahtlik Tuletõrje Selts asutati 1920. aastatel ühes pritsimajaga Ristu talu maal, tuletõrjemaja on säilinud tänaseni. Tuletõrjujad olid kolmes rühmas, igal rühmal oli vastutada üks osa külast. Igal pealikul oli kokkuleppeline signaal tulekahjust teatamiseks. Pühapäeviti harjutati Kabelimäel, peeti ka ööhäireid. Pritsimeestel olid vaskkiivrid ja mundrid, mis kogutud annetustest ja pidude sissetulekutest. Saadud tulu eest osteti ka väike mootorprits. Käsmulased olid aga tulega nii ettevaatlikud, et pritsi vaja ei läinudki.